Saksa ordu Rootsi kuningriigis, 1237–1467

Liivimaa meistri suurimad ülemerevaldused.

Meie, Johann von Mengede (keda kutsutakse ka Osthoffiks), Saksa ordu liige ja meister Liivimaal, tunnistame ja kinnitame käesoleva kirjaga avalikult kõigile, kes seda näevad, kuulevad või loevad, et oleme – oma auväärsete kaasvendade täielikul teadmisel, tahtel ja nõusolekul – müünud ​​üllale ja kuulsusrikkale kõrgest soost isandale Erik Axelssonile, Languno rüütlile, ja tema seaduslikele pärijatele allpool kirjeldatud Rootsis asuvad valdused, mida meie ordu on seal pikalt omanud ja kasutanud...

Need sõnad tähistasid Saksa ordu Rootsis asunud valduste lõppu, mis 1467. aastal anti üle ühele sealsele aadlikule. Mandri-Rootsi valdused pärinesid 13. sajandi keskpaigast, mil Karl Ulfsson pärandas oma maise vara Püha Maarja hospidali ordule. Ordu võttis ootamatult selle annetuse vastu ja asus oma kohalolu Rootsis laiendama.

Kuidas kujunesid orduvaldused Rootsis? Milline oli Rootsi aadli roll selles protsessis? Ja kuidas suutsid orduvastased jõud seada lõksu, millesse ettevaatamatu komtuur Gert van Welij 1461. aasta riigipäeval langes?

See teos keskendub sellele 230 aasta pikkusele perioodile ordu kohalike käsknike ja Rootsi aadli suhetes. Lisaks Saksa ordu Rootsi valduste keskusele – Årsta komtuuriresidentsile – kirjeldatakse kahte olulist usulist keskust: Österhaninge kihelkonnakirikut ja Strängnäsi toomkirikus asuvat Jumalaema kabelit.