Liivimaa süda.
Ordu tavasid järgides oli vana meister Fürstenberg valinud endale pensionipõlve, mille veetmiseks oma elu lõpuni sai ta Viljandi linna ja linnuse. Nõnda valitses ta seda linna ja teisi piirkonna linnuseid ja mõisaid, mis olid kõige toredamad ja kõige parema asukohaga tervel maal.
Saksa ordu võim ulatus üle terve Liivimaa. Mitmed tähtsad ordu keskused (kaasa arvatud Võnnu) paiknesid Riia diötseesis, kuid üks võimsamaid ordulinnuseid, Viljandi, asus Tartu diötseesis. Territooriumi kaitsesid veel kaheksa suuremat linnust ja kaks kindlustatud linna, Uus-Pärnu ja Viljandi, mis mõlemad loeti ka hansalinnade hulka. Linnustest neli – Viljandi, Uus-Pärnu, Ruhja ja Kursi – olid ühel või teisel ajal komtuurkondade keskusteks; samuti asus siinmail neli foogtkonda: Karksi, Põltsamaa, Sakala ja Vaiga.
Viljandi oli 15. ja 16. sajandil kahel lühikesel perioodil ka Liivimaa orduharu keskuseks; Viljandi komtuur aga üks Liivimaa tähtsamaid ordukäsknikke, kes vajadusel juhtis ordu välivägesid, näiteks ka Saare-Lääne ja Tartu piiskopi vastu. Siinsed linnad ei omanud erilisi privileege, eriti kui võrrelda naaberterritooriumitega, kuid sellegipoolest olid nad, eriti Uus-Pärnu kaubanduses edukad.
Piirkonna ordu- ja vasallilinnuste ajaloole lisaks vaadeldakse ka Liivimaa keskpunktis toimunud ajaloolisi sündmusi, mille hulka kuuluvad Saksa ordu saatuslikud lüüasaamised 1560. aastal: Härgmäe lahing ja Viljandi kaotamine. Samuti uuritakse Tartu diötseesis olulisi maavaldusi omanud tsistertslaste Valkena ehk Kärkna kloostri lugu.
Eesti 
English