Kuningate ülemere pärusmaa.
Me kuulutame avalikult, et meie armastatud Eestimaad koos sealsete linnuste, linnade ja kindlustustega ei tohi kunagi jäädavalt võõrandada meie kroonist või Taani kuningriigist ei müügi, pandi, lepingu ega muul viisil meie või meie järglaste poolt. ... Samuti kinnitame, et meie Eestimaa nõunikel oleks samasugune otsustusõigus, mis neil on olnud minevikus. Me keelame kõigile meie pealikel ja ametnikel nendele sätetele hoolimatult vastu seista, kui nad soovivad vältida meie kuninglikku viha.
Nõnda tänas Taani kuningas Christoffer II 1329. aastal ustavuse eest oma Eesti vasalle, kes olid teda eelnenud kolme aasta jooksul ainsana kuningriigis toetanud. Siiski oli Taani kuningas Valdemar IV sunnitud vähem kui kaks kümnendit hiljem müüma maa Saksa ordu kõrgmeistrile. Mis tõi Taani kuningakoja siia, kauge mere kaldaid vallutama ja mis olid taanlaste prioriteedid oma võimu kehtestamisel?
Üle sajandi kestnud Taani võim jättis Põhja-Eestisse jälje, mis oli äratuntav veel keskaja lõpulgi. Ometi pidid siinsed asehaldurid kehtestama kuninga tahet ja ristiusku nii oma alamate kui ka naabrite seas kohtu, tule ja mõõgaga ning tihtilugu ei saanud nad sellega ikkagi hakkama. Viimase näiteks sobib ka Jüriöö ülestõus, mille tulemusena Põhja-Eesti Saksa ordule müüdi.
Lisaks Taani võimkonna ajaloole Põhja-Eestis 13. ja 14. sajandil toome välja ka tollaste kuninglike linnuste – Tallinna, Rakvere ja Narva – ja peamiste kloostrite loo. Ajalookäsitlust toetavad kaardid ja illustratsioonid.
Eesti 
English